Muutustele jaa

Minu viimase aja suurimaid õppetunde on leida mugavus ebamugavuses. Õppida lõdvestuma olukordades, kust tahaks kannad välkudes minema joosta. Vajuda sügavamale, et kuulda, näha ning läbi selle avarduda. Ma ei räägi ebamugavustest, kust saab minema kõndida, vaid situatsioonidest, mida ma muuta ei saa. (Kuid ka mõnest ebamugavusest, kust saab minema kõndida, aga ei peaks!) Öelda seal kohas “jaa” kaklemise, küünistamise ja hammustamise asemel. Mõned õppetunnid on suuremad, kui ma ise.

Märkan endas üha enam võitlejat. Võitlen siin-seal asjade, enda, teiste ja maailma eest. Alles täna autoga koju sõites taipasin, et tegelikult võitlen hirmuga. Surun kandu muutuse vastu, mis mu sees paratamatult aset leiab. Ma muutun. Selle asemel, et sinna sisse vajuda, oma muutusega tegeleda ja sellele “jaa” öelda, kuulata ning kasvada, ma õigustan, tõestan, kaitsen, sooritan.

Praegu, just praegu on aeg, kus mul on vaja olla kuss. Ssssssssh! Vaadata. Oodata. Uudishimulikult, kes sealt koorest siis pea välja pistab.

Ma ei ole enam oma vanad mõtted, tunded ja tegevused. Ma ei ole enam see, kes olin eile. Selle asemel, et vanast endast kümne küünega kinni hoida, ma võiks mõelda: Vau, Kaidi, mõtle!! Sa võid ükskõik, kes olla! Avardu, ära sulgu! Avardu, ära piiritle! Avardu vertikaalselt, horisontaalselt, ära jää täpiks. Vaata, kuula, tunne ja siis tegutse.


Kategooriad: Uncategorized @et

Teie arvamus